Viimsi poolsaarel elab paarkümmend põtra ja sadakond metskitse. Inimasustuse kasv, millega kaasneb metsade raie, on viimasel ajal tekitanud liiklusohtlikke olukordi, sest loomade ja inimeste teed ristuvad üha enam.
„See oli tavaline heinamaa, kus loomad käisid talvel söömas. Praeguseks on ehitatud uus elurajoon siia peale. On jälle põtradelt üks eluala ära võetud,” ütleb Marko Olop Jäägriabi OÜst Harju Elule Viimsi suusanõlva vastas oleva krundi kohta.
Eelmisel aastal oli Randvere teel, Leppneeme teel ja Reinu teel kokku kolm liiklusõnnetust põtradega. „Põder luba ei küsi, tema astub tee peale. Auto kiirused on suured ja tahes-tahtmata see juhtub,” arvab Olop.
Kui palju põtru Viimsi poolsaarel ikkagi elab? „Loendus oli detsembris-jaanuaris aastavahetusel 2017/2018. Saime kinnituse 21 põdraisendi olemasolule siin vallas,” räägib Olop.
„Metskitsede loendust me ei ole teostanud, aga võiks arvata, et tubli sada on kindlasti,” ütleb Olop.
„Kui metskitsel tekib see kahene rändeaeg, kui ta läheb poegima või talvistele elualadele, siis jääb neid kõige rohkem auto alla. Hooaja peale jäi Viimsi vallas auto alla paarkümmend isendit,” jätkab Olop sünge statistikaga.
„Loomulikult on enamusel inimestest soov päästa kits ja hakatakse pidurdama, et vältida kitsele otsasõitu. Tihtipeale kaotatakse ülevaade muu liikluse osas – tagantsõitjad, vastutulijad,” räägib Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts.
Viimsi poolsaarel põtru ja metskitsi küttida ei tohi, sest see ei ole jahipiirkond. Viimsi vallale kuuluvatest aladest on jahipiirkond üksnes Naissaare. “Pranglil tohib keskkonnaameti erilubadega küttida väikseid kiskjaid, kes murravad linde,” selgitab Olop.
„Tuleks kokku leppida, kas siin tahetakse põtra edaspidi näha ja antakse põdrale ka eluõigust või nähakse siin ainult inimest,” arvab Korts.
Loe lähemalt Harju Elust.
