Saaremaa põllumehed kavatsevad vastuseks hirvejahi edasilükkamisele hakata jahiseltsidelt hirvede tekitatud kahju eest kahjutasu nõudma.
“Meili teel tulnud ähvardus, et juhul, kui maaomanikud pole jahimeeste pakutud küttimismahuga nõus, lükkub hirvejaht edasi, meid ei hirmuta,” ütles Pöide kandi põllumees Priit Lulla Saarte Häälele. “Ähvardada meid sellega, et jaht ei toimu, pole mõtet.”
Lulla ütles, et kui hirvejaht seadusega ettenähtud ajal, 1. septembril ei alga, tuleb jahiseltsidel kahjusid hüvitama hakata. “Siis hakkame arveid kirjutama ja kahjusid sisse nõudma,” sõnas Lulla, kelle sõnul plaanivad nad nõuete esitamiseks appi võtta juristid. “Me oleme hakkama saanud PRIA-ga, küll saame hakkama ka selle bürokraatiaga.”
Kahjunõuded esitatakse Lulla sõnul jahiseltsidele ja nende keskorganisatsioonile, kes seaduse järgi peab tagama kompenseerimismehhanismide olemasolu ehk fondid, kust võetakse raha kahjude hüvitamiseks. “Jahimehed ei taha nagu mõista, et õigusega jahti pidada kaasneb ka ulukite arvukuse ohjeldamise kohustus,” rääkis Lulla. “Mandri peal on 12 000 jahimeest, kutsuge nad külla ja lubage neil lasta, kui te ise lasta ei jõua.”
Saarte jahimeeste seltsi juhatuse esimees Mati Tang ei osanud veel öelda, kas 1. septembril hirvejahiks läheb või mitte. 30. augustil tuleb jahindusnõukogu kokku ja selgus saabub pärast seda. Kommenteerides Priit Lulla lubadust hakata jahimeestelt hüvitist nõudma, ütles Tang: “Niimoodi praalida võib ju igaüks, aga asjad ei käi niimoodi, et võtan juristid ja siis saan kohe kahjunõudeid esitada.”
Kahjunõuete esitamiseks on Tangu sõnul kindel kord, mida meie põllumehed praegu järginud ei ole. Näiteks pole koostatud teatisi kahjustustundlike alade kohta. Tangu sõnul on jahiselts maakasutajaid korduvalt ühe laua taha kutsunud, et nad esitaksid konkreetsed ettepanekud, millises piirkonnas tuleks hirvesid rohkem lasta. “Mingeid konkreetseid ettepanekuid pole aga tulnud,” lisas Tang.
Loe lähemalt Saarte Häälest.
