Teatavasti lõppes selle jahiaasta hirvejahihooaeg jaanuariga 2016. Vaatamata väga halvale ilmaennustusele kogunesid 80 aktiivset jahimeest ilmastikutingimusi trotsides MTÜ Abja Jahiseltsi maadel 30.01.2016. Kohaks oli valitud Keldrimäe, mis asub Lõuna-Viljandimaal kohe MTÜ Abja JS maadel, kuid väga lähedal MTÜ Nuia JS piirile.
Kuna hirvede asurkond on põhiliselt ja pikaajaliselt levinud just Lõuna-Viljandimaal ja eriti Läti piiri ääres, kust need ka Eesti poolele paljunesid. Põhja-Viljandimaa jahimeestel on küll õnnestunud juba esimesi jälgi kohata ja ka mõned on hirvi juba näinud, kuid jahti neile pidada veel ei ole õnnestunud. Nüüd siis tänu MTÜ Abja JS ja MTÜ Nuia jahiseltsi organiseerimisele oli võimalus paljudel seda ise kogeda ja sellest osa võtta.
Hommikut alustati pasunameeste kokkukutsega ja rivistusega. Avasõnad luges Viljandimaa Jahimeeste Liidu (VJL) juhatuse esimees Priit Vahtramäe. Kohalikke olusid ning jahist osavõtu ohutustehnilisi reegleid ning keda küttida tohib, tutvustas MTÜ Abja JS juht Priit Kask ja ka MTÜ Nuia JS juht Veljo Kask. Eriti hoiatas P. Kask neid, kes pole hirvejahiga kokku puutunud, et hirv on väga väle loom ja selleks, et tabada, tuleb julgelt ette võtta.
Ohutustehnika ette loetud ja küttida lubatud loomad ka ning jaht võis alata. Jahti peeti koertega ja kohale olid tulnud koertega Lembitu JS, Kolga-Jaani JS, Kõo JS ning kohalikud koerajuhid. Möödus kõigest kümmekond minutit ja esimesed 2 põtra koera laulu saatel väljas olidki, kuid kuna need ei olnud kütitavad loomad siis, väljuv koer vaatas meestele otsa ja kuna need püssi ei tõusnud, otsustas ka tema põdrad maha jätta ning ajusse uut looma otsima minna. Hetk veel ja siis see hakkaski. Keegi teatas, et leitud on 3 hirve jäljed ja kohe leiti ka üles seakarjad ning siis läks põnevaks. Laskude järgi võis ette kujutada, et jahimehed peavad jahilõppu ja lastakse saluuti, kuid hiljem selgus, et nii see ikka ei olnud ja lasti nii sigu kui ka loodetud hirvi. Ka mul endal õnnestus vaadelda väljuvat põdralehma vasikaga ja metskitse ning mööda metsäärt kütile pealeminevat seapõrsast, kuid kuna esimesed 2 ei olnud kütitavate ulukite nimekirjas, jäi ka lask tegemata. Tuli nautida neid ilusaid hetki, mida loodus pakkus ja selle eest sai ka kohalikke tänatud.
Aeg möödus kiiresti, sest pidevalt oli põnevust, infot ja kuuldavaid laske, mida oli 30–40. Lõpuks selgus, et tabatud oli 3 hirvepulli ja 7 metssea põrsast. Kuna ilmaennustus lubas vihma, siis otsustasime jahi lõpetada, saagi kokku korjata ja MTÜ Abja JS jahimaja juurde lõunat pidama minna. Söögi oli meile valmistanud kohalikud ,,Mulgi Kõrtsi” kokaneiud ning peale lõunat toimus lõputseremoonia, jällegi pasunahelide saatel koos jahikuninga väljakuulutamise ja küttide austamisega. Iga kütt sai tänutäheks märgi, mida nüüd auga võib kanda. Kõige suurema hirvepulli küttis kohalik seltsi esimees P. Kask ja teised 2 pulli Lembitu JS jahimees I. Animägi. Ka seakütid said omad märgid. 2 põrsast õnnestus tabada Kolga-Jaani JS esimehel M. Laansalul.
Lõpukõnes tänati MTÜ Abja JS jahimehi sellise väga toreda ja eduka jahi võimaluse eest ning tänati tõesti külalislahke võõrustamise eest, nii et kõigil teistel tuleb tabatud saagi osas tulevikus pingutada. Kõik osalised jäid rahule ja oma arvamuse ütlesid välja ka kaks külalisjahimeest Taanist, kes tõdesid, et küll need Eesti jahimehed on avatud ja lihtsad mehed ning mis kõige olulisem, au neile, kes suudavad küttida liikuvat looma ning tabada, mida Taanis teha ei tohi.
Suured tänud hea ja eduka jahikorralduse eest!
Viljandimaa Jahimeeste Liit
