Viljandimaal jäi eelmisel nädalal jahimehe rajakaamerasse taliuinakust ärganud karu, kes põeb nahahaigust.
Esmapilgul kahtlustasid jahimehed kärntõve, kuid tegu võib olla ka mõne muu nahahaigusega. Pildilt on selgelt näha, et pruunkaru on oluliselt kaotanud nii karvkatet kui kehakaalu.
Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) marutaudivastase vaktsineerimise projektijuht Enel Niine sõnul on foto järgi diagnoosi sisuliselt võimatu panna. „Ilmselgelt on tegu generaliseerunud nahahaigusega, aga algpõhjust võib vaid oletada, sest põhjuseid võib olla mitmeid,“ kommenteeris Niin ja lisas, et „ tegu võib olla nii nahaparasiidiga, kui seenhaiguse või muu sarnasega“. „Karul on olemas ka oma sügelista variant, aga lähiriikides see levinud ei ole,“ lisas ta.
VTA soovitab karu haiguse välja uurimiseks jahimeestel võtta proovid ning diagnostiliseks uurimiseks viia need kas maaülikooli või veterinaar- ja toidulaboratooriumisse. Võimalusel saab Keskkonnaamet ka haige uluki küttimiseks väljastada eriloa.
Eestis leviv kärntõbi on sügelisüüdiklestade Sarcoptes scabiei poolt põhjustatud naha pindmise kihi kahjustumisega kulgev parasitaarhaigust, mis nakatab eelkõige koerlasi (rebast, kährikut, hunti). Sügelislestad on liigispetsiifilised, liikidevaheline ülekandumine eeldaks olulist kohastumise muutumist, mis aga ei toimu nii lihtsalt.
