Viimase poolteise kuu jooksul on Karksi küla lähedal kahes hundirünnakus hukka saanud rohkem kui paarkümmend lammast, ent isegi kui kogu Viljandimaa kahjustused jäävad mõne teise maakonna omast väiksemaks, pole spetsialisti sõnul kogu populatsiooni vaadates hunte Eestis üleliia.
Keskkonnaagentuuri statistika näitab, et möödunud aastal murti Viljandimaal 104 lammast. Neist kuue murdja pole teada ning üheksa puhul on 50 protsenti tõenäoline, et see oli hunt, kirjutab Sakala.
Detsembris käis hundikari Raimond Tammoja lammaste kallal. Tema karjamaa on vähem kui kilomeetri kaugusel Karksi külast ning paikneb talumajade lähedal. „Sada meetrit elumajast kõige rohkem,” sõnas ta. Esimesel korral leidis peremees toona veel üle sajapealisest karjast 16 looma laibad. “Teistel oli kõri puruks ja need surid järgmiseks päevaks kopsupõletikku. Ta ju hingab kõik selle vere omale kopsudesse,“ rääkis lambakasvataja, kes on ühtlasi jahimees. Kokku kaotas ta tookord 20 lammast.
Kõik viis hundilaskmisluba, mis Viljandimaal sel jahihooajal olid, on Kärstnas ära kasutatud.
„Neil oli õnne, et said oma pesakonna kätte, aga meid kimbutavate huntide ohjeldamiseks pole enam midagi teha,“ tähendas Raimond Tammoja.
Ümbruskonna jahimehed arvavad, et ilmselt on üks pesakond kunagise kivilõhkumispaiga juures, mis jääb Ülemõisa poole. Kuigi Karksi lambakasvataja on ise ka jahimees, ei saa ta midagi ette võtta, sest load on lihtsalt otsas.
„Huntidel on maitse suus ja talvel ma karja kuskile tarasse ju ka panna ei saa,” tähendas ta ja lisas, et parem võiks hunte ohjeldada ja anda välja paar eriluba, kui neid siin kandis nii palju on. „On kaks varianti: kas karistada seda hundikarja ning nad liiguvad mujale või lihtsalt oodata,“ ütles ta.
Loe edasi Sakalast.
