Seoses seakatku uue puhanguga riigis arutati EJSi, Maaülikooli ja PTA (endine Veterinaar- ja Toiduamet) esindajatega võimalikke tegevusi selle tõrjeks.
Koos Maaülikooliga tegi PTA pöördumise Eesti Jahimeeste Seltsi poole vähendada metssigade arvukust nii palju kui võimalik katkukolde ümber ehk moodustada sanitaarkoridor, kus metssigade arvukus oleks viidud väga madalale. Ideaalis tuleks küttida sealt kõik isendid. See takistab tõhusalt katku edasist levikut ja just sellist meetodit on Euroopa riikides edukalt kasutatud.
Maaülikooli professor Arvo Viltrop joonistaski sellise kaardi, kus on ära märgitud jahipiirkonnad, kus metssigade küttimist tuleb jätkata, kuid mitte neid palju liigutada (punane tsoon) ja sinine tsoon, kus metssigu tuleb väga intensiivselt küttida kõikide lubatud vahendite ja viisidega.
EJS pöörduski ettepanekuga konkreetsete jahiseltside poole. Loomulikult on tegu vabatahtliku ettevõtmisega, mis on aga eelkõige oma tulemuste poolest oluline nii jahimeestele, kui ka seakasvatajatele.
6. jaanuaril reageeriski RMK Väätsa jahipiirkond üleskutsele ja korraldas metsseajahi. RMK on olnud EJS-ile kogu aeg väga hea koostööpartner. Jahist võttis osa 21 jahimeest neljast naaberjahipiirkonnast – Ardu, Anna, Lõõla ja Kõue. Ilm oli jahipidamiseks soodne, parasjagu lund ja -22 kraadi külma.
Esimene aju, mis kestis 3 tundi, oli edukas. Kütiti 5 metssiga. Teisest ajust kütiti 4 metssiga, seega kokku 9. Imekspandav oli koerameeste visadus ja küttide kannatlikkus. Pole ammu kuulnud kui metsas puud külmaga lõhki praksatavad. Kogu sündmus oli RMK Väätsa jahipiirkonna Epu jahiala haldaja Enno Viiburgi ja RMK jahindusspetsialisti Lauri Valduri poolt väga hästi ette valmistatud ja asjalikult ja kindla käega juhitud. Tegemist oli juba pikaaegse traditsiooniga, kus naabritega koos jahti peetakse.
EJS on pöördunud kõikide jahipiirkondade poole katkutsoonis viia metssigade arvukus veelgi alla. Loodame näha samasugust aktiivsust nagu Väätsa meestel ja nende naabritel. SAKi võimalikult kiire kontrolli alla saamine on eelkõige meie endi huvides.
Andres Lillemäe
