2. juulil toimus Paide muusika- ja teatrimajas EJS-i volikogu koosolek, kus valiti uus juhatus ning arutati mitmetel jahindusteemadel, sh suurkiskjate küttimine ja vibujaht.
Koosoleku avas EJSi president Margus Puust. Seejärel kinnitati päevakord ning anti üle tunnustusavaldused. Vapimärke Metsise pälvisid Ilmar Rootsi, Uno Treier, Aarne Taal, Ive Kuningas ja Mati Tang (postuumselt). Teenetemärk Ilves läks 22 jahimehele: Riho Pärnale, Sulev Toomingale, Kaupo Tihvanile, Aivo Mogilnõile, Peeter Raudlale, Vello Metssonile, Kaur Karonile, Aare Poltimäele, Ants Mattisele, Gaido Padrikule, Aavo Viirmaale, Arvo Niilerile, Paul Tsizikovile, Tõnu Viipsile, Avo Kivastikule, Ilmo Tornile, Arvo Kullaperale, Üllar Mölderile, Edu Pikkerile, Aare Jaamale, Rein Nikitinile, Tarmo Kokkile.
EJS-i president Margus Puust tegi ka ülevaate juhatuse tööst. Nelja aastaga on arendatud infosüsteemi Jahis, on toodud kompetentsi juurde, uusi teenuseid (nt jahikindlustus) arendatud, tehtud jahimeeste, maaomanike jt sihtgruppide koolitusi. Lisaks on aidatud kaasa SAKi möödumisele, meediaga tööd tehtud, koostööd tehtud riigikaitse ja politseiga, antud välja jahikirjandust jms.
Ta mainis, et seoses 2023. aastal lõppevate jahi kasutuslepingute lõppemisega on uuel juhatusel väljakutsuv aasta. Ent meie jõud on see, et oleme täna koos ja seltsis liidetud üheks, naaberriikides nii head praktikat ei ole.
EJSi tegevjuht Tõnis Korts tegi ülevaate majandusaasta aruandest ja tutvustas audiitorit. Mõlemad kinnitati ühehäälselt volinike poolt. Samuti kinnitati üksmeelselt aastaaruanne.
Uue juhatuse programmist rääkis samuti Margus Puust. Selle eesmärk on jätkata samal rakursil – värvata uusi liikmeid, tõhustada koostööd piirkondadega, kaasa aidata meetme elluviimisele, teha koostööd maaomanikega ja riigikogu toetusrühmaga, arendada Jahist ja selle äppi ning jahikindlustust, jätkuvalt mõistlikult majandada suurulukeid, arendada jahindusmuuseumi, aktiivselt koostööd teha rahvusvahelisel tasandil, jätkata jahikoolitustega jms.
Uue juhatuse koosseisu esitati: Raivo Aeg, Riho Breivel, Aigar Kallas, Mati Kivistik, Ive Kuningas, Toomas Kõuhkna, Arvi Luuk, Kalle Palling, Priit Piilmann, Jaanus Põldmaa, Endrik Raun, Rein Rosenberg, Karel Rüütli, Tiit Tammsaar, Andres Vainola, Raul Vahter, Priit Vahtramäe, Marko Vinni, Jaak Volmer ja president Margus Puust. Volinike enamushääletuse tulemusel uus juhatus ja president ka kinnitati.
Tõnis Korts tegi ettekande teemal „Meie sõnumid väljapoole“, kus ta mainis tendentsi, et maailm on üha enam linnastumas ning loodusest kaugenemas ja mida me saaksime teha, et meie sõnumeid väljapoole kuvada. Seni antud sõnumid on töötanud, kuid meie kõigi jahimeeste osa on jahinduse mainet edasi anda. Korts tõi välja seitse põhilist sõnumit, mida ühiskonnas kasutada.
Juhatuse liige Priit Vahtramäe rääkis suurkiskjate küttimisest. Ta rõhutas, et tuleb mõelda võimalikult täpsete vaatlusandemete kogumisele, siis saame rääkida küttimisest ja andmete analüüsist. Andmed peavad olema korrektsed, kuna nende järgi määratakse küttimismahtu. Samuti rõhutas ta, et uluki (karu, hundi) kahjustused on paari aasta jooksul kolm korda tõusnud ning tegi ülevaate liiklusõnnetuste statistikast. Vahtramäe juhtis tähelepanu sellele, et EJS eesmärk on siiski anda ulukiseire osakonnale sisendeid ja teha koostööd suurkiskjate tegevuskava koostamisel ja osaleda selle töös.
Aktuaalsest vibujahi küsimustest rääkis Rita-Anete Kohava, kelle sõnul on olukord küps, et laiendada vibujahti metskitsele. Ta rõhutas asjaolu, et kõik on jahimehed ühtemoodi, lihtsalt jahipidamisviisid on erinevad. Samuti tõi ta välja Leedus hiljuti aset leidnud juhtumi, kus keskkonnaministri otsus lubada vibujahti lükati vähese arutelu tõttu tagasi. Koosolekul jõudsid volinikud elava arutelu tulemusena enamuse otsusele, et kui vibujahi laiendamine reguleeritakse moel ja viisil, mis aitaks tagada, et tingimused oleksid täidetud, siis oleme valmis teemat uuesti arutama.
Juhatuse liige Jaak Volmer rääkis infosüsteemi olulisusest ning kutsus Jahisega liituma ning rõhutas, et sellega suundume me teadusliku jahinduse poole. Karri Urban jätkas sama teemaga ning selgitas kuidas on Jahise kasutamine seni läinud. Näiteks on sel aastal vaatluste sisestamine ja lubade väljastamine võrreldes 2018. ja 2019. aastaga tunduvalt suurenenud. Samuti kutsus ta üles Jahisega liituma ning pakkus välja, et jahiseltsidele on võimalik korraldada selleteemalisi infopäevi.
Riigikogu liige ja jahinduse toetusrühma liige Kalle Grünthal selgitas pliihaavli keelustamise teemat. Ta väitis, et Euroopa poolt on tulnud ebamäärase terminitega ettepanek, sh märgala defineerimise osas. Jahimeeste seltsi juhatuse poolt pakuti ülemineku ajaks 10 aastat, Euroopa poolt on pakutud kahte-kolme aastat.
Vaata ka TV3 kajastust SIIT.
