Maaeluministeerium
Veterinaar- ja Toiduamet
Eesti Jahimeeste Selts
PRESSITEADE
02.06.2016
VTA: Surnult leitud metssigadest tuleb teada anda
Seakatku leviku tõkestamiseks tuleb kõikidest surnult leitud metssigadest teavitada kohalikku veterinaarkeskust. See nõue kehtib kõigile Eesti elanikele, rõhutasid täna Saaremaal toimunud infopäeval esinenud veterinaareksperdid ja jahimehed.
„Kuigi jahimeestel on väga oluline roll seakatku leviku peatamisel ning hea koostöö jahimeestega on aidanud viimase poole aasta jooksul vältida viiruse edasikandumist uutele aladele, tuleb ka taudivabades piirkondades arvestada, et viirus võib juba kohal olla. Seepärast tuleb kõikidest surnult leitud metssigadest koheselt teada anda,“ ütles Veterinaar- ja Toiduameti loomatervishoiu, loomakaitse ja söötade osakonna juhataja Maarja Kristian. „See nõue ei puuduta kindlasti ainult jahimehi, vaid kõiki inimesi, kes suvel metsas liiguvad – seenelisi, marjulisi, matkajaid, aga ka maa- ja erametsaomanikke üle Eesti. See on üks väga oluline võimalus viiruse võimalikult kiireks avastamiseks ja tõrjumiseks.“
Veterinaar- ja Toiduamet uurib kogu Eesti territooriumil kõik surnult leitud metssead sigade Aafrika katku suhtes. Surnult leitud metssigadelt võetakse proovid ja metssea korjused maetakse jahiseltside poolt vastavalt veterinaarkeskuse juhistele.
„Kohalike jahiseltsidega sõlmitud matmise lepingutega on kaetud üle 96 protsendi jahipiirkondadest ja jahimehed on tänaseks matnud üle 2000 surnult leitud metssea. Nakkusohtliku materjali kõrvaldamine loodusest on üks olulisemaid meetmeid, millega on võimalik viiruse levikut vähendada,“ lisas Maarja Kristian.
Metsseakorjuse leidmisel tuleb:
- Määrata leiukoht võimalikult täpselt, ise korjust puutuda ei tohi;
- Teavitada kohalikku veterinaarkeskust, kes korraldab proovivõtmise ja jahiseltside abiga korjuste matmise;
- Koju jõudes puhastada ja pesta kõik nakkusohtliku materjaliga kokkupuutunud pinnad, riided ja jalanõud – selleks piisab soojast veest ja seebist.
Nakkusohtlikud on nii surnult leitud kui kütitud potentsiaalselt viirust kandvad metssead, nende sisikonnad, nahk ja nende eritistega kokkupuutunud materjalid.
Seakatku riskipiirkondades (II-III tsoon) uuritakse kõik kütitud metssead, puhvertsoonis metssead, kelle liha soovitakse tsoonist välja viia. Taudivabades piirkondades ja puhvertsoonis (I tsoon) uuritakse seire eesmärgil orienteeruvalt kaks protsenti kütitud metssigadest. Samuti tehakse pidevat järelevalvet ja seiret kodusigade hulgas.
Seakatku infopäeva eesmärk oli anda juhiseid seakatku tõrjumiseks metsas. Infopäev toimus Maaeluministeeriumi, Veterinaar- ja Toiduameti ning Eesti Jahimeeste Seltsi koostöös.
Maaeluministeerium, Veterinaar- ja Toiduamet ning Veterinaar- ja Toidulaboratoorium viivad koostöös Eesti Jahimeeste Seltsi, Eesti Tõusigade Aretusühistu ja Eesti Maaülikooliga tänavu kevadel läbi teavitusprogrammi, millega parandatakse seakasvatajate, jahimeeste ja elanikkonna teadmisi seakatkust ja selle levikust, et vähendada sigade Aafrika katku farmidesse jõudmise riski. Toimuvad jahimeeste ja seakasvatajate infopäevad, valminud on õppevideod jahimeestele ning kavas on elanikkonnale suunatud teavitustegevused.
Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee.
